6. Juuni 2009

Kuna mul siin hetkel pole suurt midagi teha, siis olen lugenud siin uudiseid ning mõelnud nende asjade üle. Selle tõttu, et ma siin kaugel olen on välised teiste inimeste mõjutused minust kaugeks jäänud ning saan oma arvamust paremini kujundada ning asjade üle neutraalsemalt arutleda, kuigi lugedes artikkleid siis nendes on üldiselt kirjutaja arvamus kirjas, aga eks ma üritan seda lihtsalt ühe arvamusena võtta.

Alustuseks võtaks ühe kergema teema, millest ma tegelikult juba eelnevalt kirjutasin. Artikkel sellest, kuidas inimeste tegevust internetis jälgitakse.
http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=23725641

Selles artikklis kirjutab küll põhiliselt Google kohta, kuidas see andmeid kogub sellekohta mis saitidel inimesed käivad nagu sealt võib lugeda, tegeleb sellega ka Microsoft, ülemaailmse operatsiooni süsteemi pakkuja, kelle tooteid enamus arvutitega kokkupuutuvaid isikuid kasutavad. See artikkel ütleb, et Google kohaselt nemad seda informatsiooni kuhugi ei salvesta, aga kes seda usub peab olema küll natuken... rumal :P. Me elame informatsiooni ajastul ning see kellel informatsioon on sellel on ”võim”. Interneti saitidelt kogutud infot võib ja kasutatakse erinevatel viisidel inimestele teadmata. Kõige tüüpilisem põhjust miks firmad kasutavad selliseid jälgimis süsteeme oma kodulehtedel on sellega raha teenida reklaami arvelt ning teada saada keda nende tooted huvitavad. Kõike seda informatsiooni kasutavad nad hiljem reklaam pinna müümisel oma kodulehel ning enda reklaami tegemiseks, sest nii nad saavad teada, kes nende toodete sihtrühm on. Kogutud informatsiooni on võimalik ka kasutada väga halvasti, kas siis väljapressimisel või siis kellegi nime rikkumiseks. See esimene on pigem firmade või eraisikute teema, kui see viimane on rohkem nagu e-politseiriikide teema. Kohati võib salvestatud informatsioon ulatuda mitmete aastate taha ning kui kellegil on ”vaja”, on võimalik see üles otsida ning tema vastu kasutada. Riigid huvituvad arvatavasti kõige enam igasuguste panga ülekannetst ning e-mailides olevast informatsioonist. Kogu selle informatsiooni omamine paneb inimesi tundma ennast võimastena. Kui hakkan mõtlema, siis Kaupo kasutab oma blogis kah Google Analyticsit :P, et teada saada palju inimesi ja kust ning kui tihedalt tema blogi loevad :D.

Siit ma tooks ka tüüpilise ajakirjandusliku näite, kuidas on võimalik sarnast informatsiooni erinevalt kasutada erinevatel viisidel. Keda siis uskuda?
http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1160187
http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1160174

Teemaks nendes artikklites on USA finants olukord ning arutletakse selle üle kas tuleb hüperinflatsioon või mitte. Kuigi mõlemates artikklites on sõnu väga osavalt ritta pandud, siis süvenemisel neisse räägivad need kohati üksteisele vastu, kuigi nagu räägivad samast asjast ning üldine kirjaniku arvamus tundub ühtivat. See paneb igastahes mind väga hästi aru saama sellest, kui palju võimu tegelikult meie ajakirjanikel on ning kui paljud neist seda kurjasti ära kasutvad, kuidas praeguses ajakirjanduses on kõige parem see, kes mõtleb välja kõige šokeerivama uudise, see kes üles kruvida kõige enam emotsioone ning tõde on seejuures tahaplaanile jäänud. Ma ei ütle, et neil kummalgi artiklil pole tõepõhja taga, tõsi ta on, et hetkene USA olukord on väga niru ning see mis neist saab mõjutab kogu maailma. Kuna USA valitsus on võidelnud kõvasti deflatsiooni vastu ning samas neil on ka suurenevad võlad, siis inflatsioon tundub kõige lihtsam tee, kuidas oma võlgadest lahti saada, kuna ometi nemad on riik, kellel on maailmas kõige suuremad võlad ning seda Hiinale. See on minu arvamus. Ning selle käigus nii mõnigi poliitik teenib teiste ”ebaõnnest” mõnusa kopika, ainuke asi mis loota saab on, et neil leiduks keegi, kellel süda veel õiges kohas oleks ning samas miks mitte aidata neid oma nõu ja jõuga kellel võimalik. Ning ajakirjanike kohapealt sama lugu, et asju kirjutataks nii nagu on mitte nii nagu nemad tahavad et oleks, kuna sõnal on tegelikult palju jõudu.

Kellel võimalik vaadake ka fotograafi Yann Arthus-Bertrandi ja režissööri Luc Bessoni koostöös valminud keskkonnafilmi “Kodu” („Home”) YouTubeist. Ise pole seda vaadanud, aga kui saan vaatan.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23752817