29. Juuni 2009

Nii siis kõige hullem on möödas. Saigi krediitkaarti kasutatud, maksin 3 öö eest ning natuke sai ka süüa ostetud, peaks homse, ülehomse üleelama. Ülehomme siis rongile ja Alice Springsi. Üritasin siin oma mingeid asju maha müüa, aga sellest ei tulnud midagi ning pühapäeval olid paljud kohad kinni kah. Pangas ei saanud kah samal põhjusel käia.

Igastahes täna sai tööl ära käidud, mis on hea. Kui Alice Springsi jõuan on mingi väike raha sisse veel tulemas. Töö seisnes mingi kraami ühest kohast teise tõstmisest. See oli mingi transpordi ja ladustamise firma ning tahtsid, et me paar konteinerit nende jaoks tühjaks teeksime. Midagi keerulist ei olnud, kuigi suhteliselt raske töö oli ikkagi ning palav oli oli kah. Aga ellu jäin, selg annab minu lumelaua õnnetusest tunda, aga pole hullu, pole lihtsalt ammu trenni korralikult teinud. Kõige parem selle töö juures oli see, et lõpus öeldi, et võime võtta nii palju limonaadi kaasa, kui tahame. Kuna ma lähen varsti ära, siis ei hakanud üle pingutama sellega, aga tasuta saadud stuff on alati hea :P.

Eks ma vaatan, kuidas Alice Springsis selle netiga on, nii et ei oska öelda kuna minust järgmine kord midagi kuulda on.

Edit: Üks asi veel. Tsekkige seda: http://www.ekspress.ee/2009/06/27/varia/43434-presidendi-survestaja-unistan-sellest-et-eesti-riigis-oleks-voimalik-ka-koige-kohutavamaid-ideid-valja-ytelda

19.Juuni 2009

Asjad hakkavad laabuma siin jälle. Käisin just täna üle pika aja jälle tööl, päris hea tegelikult. Töö iseenesest oli lihtne, olin lihtsalt ühele tüübile abiks ühe suure peo jaoks asjade paika panemisega. Päris huvitav selle asja juures oligi see, et me olime põhimõtteliselt ainult kahekesi, peale meie oli veel helitehnik ning kaks naist, kes tegelesid dekoratsioonidega. Meie panime baari, lava ja muu vajaliku paika. Pidime kõik kohale tassime üle maja ning õigesse kohta paika panema. Huvitavaks tegi asja see, et tegemist oli parlamendihoonega ning mitte just väga väiksega. Sellesse majja mahuvad ära ministrid, opositsioon, suur köök, mitmeid funktsioonide tube, mingid riigitegelased veel, raamatukogu ning suur saal. Lisaks on ka hoonel väike terrass, koos purskaevuga. Nii, et kui ma oleks austraallane, siis ma oleks nii mõnegi inimese seal ära tundnud, aga ma ei ole, nii et mul oli lihtsalt huvitav mõelda mida küll see inimene teeb.

Natukene üritusest kah mis täna seal toimuma hakkab. Darwinis toimub selline üritus nagu V8 Racing, mis on midagi sarnast Nascarile vist, ringraja sõit, kus huvitaval kombel võistlevad ainult kaks autofirmat, Holden ja Ford. Austraalias on see päris suur asi igastahes, seda ka näitab ka see, et üritusele oodatakse kokku 800 inimest, kuigi tegelikkus on väiksem. Üritus peamiselt selleks, et mõned inimesed näeksid sõitjaid näost näkku, pluss saaksid mõne sõna juttu puhuda ja muidugi sõitjatele teeb see reklaami ning võib-olla leiavad endale mõne kena tüdruku, kellega õhtul aega veeta :P. See tüüp, kellega ma koos töötasin ütles, et ma võin kah sellele üritusele tulla, kui soovin nii, et ma lähen vaatan mis värk seal toimub siis. Esimest korda vist kui tuleb mulle tõsiselt kasuks see, et võtsin korralikud riided kaasa, sest üritusel on suhteliselt range kontroll. Muidugi peamine miks ma sinna lähen on tasuta söök ja jook :P. Alkoholi on palju ning eriti kui see tasuta on võib kergesti üle pingutada, seepärast ma mõtlen hetkel, kas võtan midagi või mitte, sest kui ma mõtlema hakkan, siis ma pole midagi joonud vist kuskil 3 kuud, igastahes alates sellest ajast kui Uus-Meremaalt tulime. Pealegi pean homme tööle minema.

Täna tööl olles Cathrine agentuurist helistas mulle ja küsis kas ma eile koosolekul käisin, kus räägiti töö kohta. Ma ehmatasin ära ja ütlesin, et ei käinud, kuna keegi ei öelnud mulle, lisaks olid nad andnud tööandjale ka vale numbri. Õnneks Cathrine saatis mulle selle inimese numbri, kes sellega tegeles ning helistasin talle, õnneks kõik oli korras, lihtsalt küsis kas ma ikka tulen ning ütles, et võtavad minuga ühendust ja ütlevad kuna ning kust nad mind homme peale võtavad. Nii siis, pean homme 9:30 Darwin YHA juures olema ning siis võssi. Öeldi, et pidi saama seal kandis ujuda ning võib-olla ka sõduritega püssi lasta. Jään igastahes ootama. Olen oma agentuuri üle väga õnnelik, sest tänu teile olen teinud päris huvitavaid asju ning soovitan teistelegi, kui Austraaliasse tulevad Integrated abi kasutada, neil on kontoreid igal pool üle Austraalia.

Üks asi veel mida ma mainida tahan on see, et alles nüüd, kui mul sellest enam eriti kasu ei ole tuleb välja, et selles raamatukogus, mis parlamendihoones on, on ka tasuta wireless interneti. Suhteliselt nõme on see, et siiani olen ma kogu aeg maksnud interneti eest. Täna ma ei saa enam internetti seal nagunii kasutada, kuna seal on see üritus. Üritan selle blogi veel täna ülesse panna, ennem kui pidusse lähen. Ning pean veel asju pakkima homseks. Hakkan parem tegutsema, sest kell on 6 juba, pidu algab 6st ning kestab ainult paar tundi.

Mul on selline tunne, et inimesed sealpool ookeani hakkavad juba minu laadseks muutuma, ei vasta enam kirjadele kah. Tegelikult ma ei muretse sellepärast, vast nädala pärast kui tagasi netti saan on mõned kirjad mida lugeda ning see teeb meele alati rõõmsaks, samas mida vähem kirjades kirjutada, seda rohkem on näost näkku rääkida... või mitte... ei tea.

Kuna mul oli dollar internetti veel alles, ehk siis 15 min, aga kuna see nett paneb siin näkku, sain olla netis ainult 2 min ja viskas mind välja, nüüd pean juurde maksma dollar, aga päris ka teen seda kui tean, et raamatukogus saab tasuta. Jääb see blogi ülesse panek kunagi hiljemaks. Ciao, ma nüüd peole :P!

22. Juuni 2009

3 päev võssis, kell on hommikul 5. Pidime sel ajal alustama, aga keegi pole üleval veel. Kokk, kes ise hakkas ajama, et peab hommikul vara tööle hakkama paneb kõige mõnusamini und :P. Mis mina teen? Ärkasin 4:30, ajasim oma asjad korda, tegin mõned kätekõverdused ja nüüd kirjutan natuke siia kah. Alguses oli äratus tegelikult 4st, kuna mõtlesin, et lähen veel jooksma kah, aga kuna päris pime on, siis jätsin selle katki, lähen kunagi hiljem, kui meil puhkepaus on.

Mis siis toimunud on? Viimati kirjutasin, et lähen peole. Käisingi, vaatasin kuidas rahvas ennast tasuta joogist purju üritas juua. Nüüd siis saan aru, miks sisse lasti ainult 2 tundi, inimesed üritasin võimalikult palju võimalikult kiirest juua. Üldiselt oli suhteliselt igav pidu, sain küll natuke midagi kõhtu, aga joogi poolelt piirdusin ainult apelsini mahlaga :P. Ilutulestik oli tegelikult päris huvitav, aga Eestis olen palju paremaid näinud. Kõned olid kohati kah huvitavad, kuigi need olid lihtsalt riigiametnikud ning sponsorid, kes rääkisid seal, üks juht kah tegelt. Sellise peo kohta oli see väga mitteametlikum, kui arvasin, mis iseenesest oli hea.

Järgmine hommik pakkisin oma viimased asjad, sõin ning siis viisin oma mõned asjad backpackeri pagasihoidu. Võtsin oma matkakoti ning jalutasin Darwini YHA poole, kus ootasin, et mind peale võetaks. Sõjaväe kohta hilinesid päris palju, aga mis seal ikka, ega Austraalia kohta ongi palju loota, et kõik läheb alati nii nagu öeldakse. Sõit võttis kuskil tunnikese või enam ning siis jõudsime juba siia võssi, kuhu hakkasime ennast sisse sättima. Kuigi esimene asi, mida me tegime oli, laadisime kogu meie toidukraami veokist maha. Kuigi ma arvasin, et meil ei olegi mingit õiget kööki, aga tuli välja, et on, iseenesest päris suur ja ok, meie prantslasest kokk, küll eriti vaimustunud sellest kõigest ei olnud ning ta eriti sellest siin eriti mõnu ei tunne.

Magame me sellistes hüttides, mis on lihtsalt metall seinad ja katus peal põhimõtteliselt, noh, elekter on kah. Anti meile sellised telgimoodi sääskede võrgud kah, väike nagu voodimoodi asi ja magamiskott. Õnneks võtsin oma magamiskoti ning madratsi kaasa, on päris hea tegelikult magada, teistel on muidugi probleeme. Üldiselt on kõik väga lihtne siin ning suurt luksust ei ole, mulle muidu täitsa meeldib.

Esimene ülejäänud päev seisnes põhiliselt lihtsalt koristamisele. Minu teine päev samuti ning kuna ma koristasin, siis ei lubatud mul köögis suurt midagi teha, teistel oli eile köögis natukene probleeme, millese ma hetkel ei lasku, võib-olla kunagi hiljem. Täna aga peaksin taas köögis olema ning süüa hakkama tegema. Meie kokk ärkas üles, nii et peab vist vaikselt tööle minema, eks ma üritan kirjutada veel mis huvitavat toimub.

23. Juuni 2009

Uus hommik, aga seekord sai veidi hiljem ärgatud, koguni pool tundi hiljem :P. Eilne päev läks päris hästi, suhteliselt väsitav oli, aga muidu kõik ok. Kuna üleeile, siis kui mina koristasin, oli teistel köögis probleeme, ei saanud sööki õigeks ajaks valmis ja välja köögist.

Agentuur ütles meile muidu, et meil on võimalik osa võtta osadest asjadest siin, aga nagu näha ei ole meil siin eriti aega. Siin öeldi, et kui me ära läheme, siis saame ka mingit stuffi kaasa võtta, eks seda näha ole. Eile käisid kõik terve päeva laskmas, aga meie pidime köögis passima terve päeva.

Ega ma hetkel suur midagi ei oskagi kirjutada, kuna võib öelda, et päevad hakkavad korduma, väikeste erinevustega, aga üldiselt jääb tegevus samaks: töö, puhkus, töö, puhkus jne. Ei usu, et homme üldse midagi kirjutan, võib-olla siis, kui midagi huvitavat teeme.

Peace out...

Jätkan nüüd õhtul, peale tööd, kuna ootan kuna mu pesu pestud saab. Kell on õhtul 9:30, hommikul peab 5st tööl olema. Homme olen jälle koristaja ametis, seekord peaks lihtsam olema, rohkem saab puhata ja vaba aega. Täna oli meie kokk vihane kõigi ja kõige peale, nii et polnud just kõige meeldivam päev, aga eks ma leian ikka positiivseid asju tänase päeva juures. Teised on juba voodis ning üritavad magada, aga nagu ma aru sain ei ole neil eriti hea uni siin. Ma magan küll päris hästi, ma magan üldiselt alati hästi ning ma arvan kasuks tuleb see, et ma oma madratsi kaasa võtsin :P.

Igastahes ma leian, et see on huvitav kogemus, kuigi kui peaks teist korda tegema paneks mõtlema. Hetkel on see kõik mulle ka väga oluline, kuna ega rahaliselt mul kõige paremini ei lähe ning palk on päris normaalne, kuigi sellise tundide arvuga peaks olema tunnipalk, aga hetkel olen kõigega rahul :D.

Ega ma rohkem ei oskagi midagi kirjutada, kuulan veidi mussi ja lähen vaatan pesu.

24.Juuni 2009

Istun siin õhtul jälle, ootan pesu. Koristaja töö oli seekord kõvasti lihtsam, kui esimene, kuna ei pidanud suurt puhastust tegema, lihtsalt et näeks ok. Üldiselt oli mõnus lihtne päev, sain asju rahulikult võtta ning palju puhata isegi.

Täna käisime ka ”linnas”, suurt midagi ei teinud seal, teised tahtsid midagi osta, aga mul küll suurt vajadust ei olnud, kuigi ostsin omale igaks juhuks uue hambapasta, kui praegune peaks otsa saama. Sain ka siis vaadata, telefonist oma maili ning vaatasin, et olin saanud agentuurist palgalehe, minu pettumuseks ei olnud seal eelmise nädala siin köögis tehtud palka. Suhteliselt jama, sest kui ma pean Darwinis veel vähemalt 5 ööd veetma, siis mul on selleks ainult 90 dollarit ning üks öö maksab 30 doltsi pluss ühekordne hind 30 doltsi, mille saab tagasi kui ära lähen, aga seni on see seal kinni. Peab midagi välja mõtlema, kuna vaja veel sööki ja 1 juuli hommikul pean saama rongijaama.

Hetkel hakkasin mõtlema sellele, et lugesin just orkuti foorumist, kuidas üks murelik lapsevanem kirjutas seal ning küsis nõu elu kohta Austraalias. Ta rääkis, et tal poeg oli tulnud siia mingi kuu aega tagasi ning selle ajaga koos lennupiletitega kulutada 50 000 krooni ning see kõik olevat tulnud tema rahakotist ning poeg ainult küsib juurde ja väidab, et tööd ei ole. Ma ei hakka hetkel pikalt arutlema selle üle, aga 50 000 on küll üüratu summa kuu ajaga kulutada, isegi Austraalia kohta. Endalgi siin raske elu hetkel, aga siiani pole küll olnud vaja olnud koduste abi ning mul on hea meel selle üle, saan endaga ise hakkama.

Siinkohal ma lõpetan, pesu peaks valmis olema ning silmad kipuvad juba siin arvuti taga kinni vajuma. Homme peab ärkama 4:30 nagu täna hommikulgi.

25.Juuni 2009

Veel üks päev on õhtusse jõudnud. Homme on viimane tööpäev ning suundume tagasi Darwinisse. Tänane tööpäev oli suhteliselt kerge, sai palju istuda ja passida, mis on tegelikult päris hea, kuna jalad on päris valusad juba sellest pidevast seismisest ning sai ka siin igapäev jooksmas käidud ja kuna ma siiani suur jooksja ei ole olnud, siis annab see tunda.

Homme on veel vaja veidi koristada ning köök kokku pakkida. Ei tea mis saab kui Darwinisse jõuame, kas ühikas ruumi üldse on ning kuidas ma rahaliselt saan, viimase lahendusena saab isa krediitkaarti kasutada, kui sedagi, kuna mul pole hetkel ühtegi Eesti pangakaardi pini, aga võib-olla saab krediitkaardiga ka allkirjaga hakkama. Ei taha hetkel sellele mõelda, eks homme näha ole.

Kirjutan ka siis mida ma siinsest sõjaväest arvan. Kuna sõjavägi on siin vabatahtlik, siis on ka elu siin vabam. Kuigi see siin päris sõjaväe baas ei ole, siis ei oska öelda elu kohta baasis midagi, aga ma arvan, et ega see väga palju erinev ei saa olla. Enamus rahvast passib niisama ja ajavad lihtsalt juttu. Mõned käivad ja sõidavad ringi kah, viivad kadettidele midagi või käivad neid lihtsalt kontrollimas. Käsutavad kah päris palju teisi, ega tihti peale ei mõtle teiste inimeste peale ning tegevuse praktilisele küljele. Siis sellepärast võib juhtuda, et peab tegema asju topelt või siis ainult osaliselt. Samuti ei liigu ka informatsioon millegipärast ning antakse vale informatsiooni, mille tõttu tuleb teha mõtetut tööd ja raisatakse palju erinevaid ressursse. See on minu arvamus, kuidas mina siin asju näen. Need on põhiliselt negatiivsed asjad mida ma näen, aga see ei tähenda, et häid külgi ei ole. Kui oleks siin sõjaväelane, siis oleks palju aega erinevaid asju teha ning ma arvan, et oleks võimalik ka päris huvitavaid asju proovida ja põnevalt aega sisustada võssis ringi tõmbamisega, laskmise, trenni tegemisega jms. Ning on ka muid häid külgi, aga neid ei hakka hetkel välja tooma.

Kogu see asi on pannud mind mõtlema minu enda ajateenimise peale ning ootan nüüd seda veel vähem. Oleks see vabatahtlik, siis ma arvan, et võiks isegi seda teha, aga kohustuslikus korras küll ei tõmba eriti. Üks asi mis ma ka mõtlesin on see, et riigil on hetkel on rahaprobleemid ning kui palju riik kulutab nendele sõjaväes, kes seda üldse teha ei taha. Kuigi ma täpselt ei tea kuidas ajateenimine välja näeb on mul mingi ettekujutus olemas ning leian, et riigis, kus inimõigused on olulised ei tohiks riik sundida inimesi tegema midagi mida nad teha ei soovi ning kasutada oma rahval füüsilist ja psüühilist vägivalda.

Igastahes siin ma lõpetan, lähen vaatan oma pesu ning panen kuivama. (ma pesen oma tööriideid iga päev, kuna ma tööl higistan palju ning kõik see rasv ning hais jääb riietele külge kergesti.

Over and out...

27. Juuni 2009

Olen tagasi Darwinis. Eile sai lõpuks läbi minu sõjaväe karjäär. Jõudsime Darwinisse kuskil 1 ajal päeval ning hea asi selle juures on see, et meile ikkagi makstakse terve päeva eest ka selle eest. Viimane päev seisnes peamiselt koristamisest ja asjade vedamisest. Õnneks palju tööd tegid ära kadetid, nii et me saime mõnusalt puhata, mitte küll kogu aeg, aga päris palju.

Darwinisse jõudes chekkisin backpackerisse sisse ja maksin oma viimase raha selleks, et kahe öö eest maksta. Sai siis kiire dušš võetud ja agentuuri mindud. Seal selgus, et meie palk on kogemata kellegil kahesilma vahele jäänud ning neil on väga kahju ja me ei saa seda palka ennem järgmise nädala teisi- või kolmapäeva. Ma olin natuke pahane nende peale, aga mis seal ikka, tuleb kuidagi hakkama saada. Võib-olla saab midagi saata Eestist siia või viimase variandina kasutan isa krediitkaarti.

Samas ma ei tea, kas mul on piisavalt andmeid, et rahvusvahelisi makseid minu kontole teha ning pank avatakse alles esmaspäeval, et need andmed saada. Kogu sellest asjast võib jääda mulje, et mul oleks hull mure, kuidas ma hakkama saan vms, aga tegelikult ma üritan mitte kulutada oma energiat selle muretsemise peale, pigem üritan leida lahendust ning kui ei leia, siis saan ikka kuidagi hakkama nagu alati.

Esmaspäevaks pakkus agentuur mulle veel ühe töö, ainuke probleem sellega on see, et on vaja kuskile bussiga sõita, aga ma ei tea kas ma saan seda endale lubada :P. Kui agentuur mulle midagi pikemat asja ei leia hetkel, siis mul on pilet Alice Springsi juba 1. Juuliks olemas, siis saab edasi liikuda.

Üritan täna ka siis lõpuks seda tasuta internetti raamatukogus kasutada, aga see avatakse alles kell 1, mis ma selle ajani teen, ei tea.

16. Juuni 2009

Situatsioon on selline, et reedel lähen tööle. Lähen asju tassima jms asja tegema, ega väga täpselt ei teagi mida, ainult seda, et reede hommikul kell 8 pean parlamendi hoone juures olema ja ühe tüübiga kokku saama. Ning siis laupäeva hommikul kunagi võssi, sõjaväele süüa tegema. Agentuurist kunagi helistatakse ja öeldakse, et kus ja kuna me olema peame. Kogu see sõjaväe asi pani mind mõtlema, et kui Eestisse lähen, pean ise kah aega teenima minema, mis ei tõmba mind eriti. Aga eks näis, loodan, et saan kuidagi ära, midagi saab ikka välja mõelda.

Tahan veel kirjutada kirjutamisest. Ma ei tea miks ma üldse kirjutama hakkasin, teadsin, et minus seda kirjutaja soont ei ole ning õigekeele võib minu puhul täitsa ära unustada. Võib-olla sellepärast, et proovida äkki tuleb midagi head välja ning sellepärast, et hiljem kunagi oleks ise huvitav lugeda, mida tegin ja kuidas ennast tundsin. Alguses vist mainisin kah seda, et kui USAs käisin, siis sellest on mul mälestused ainult piltidena ning olen väga palju ära unustanud. Miks ma inglise keele valisin, ega ma seda ei mäletagi enam, tahtsin vist olla teistsugune ning tundsin, ennast mugavamalt ja vabamalt inglise keeles kirjutades, kuna pean ennast paremaks inglise keeles suhtlejaks, kui Eesti, aga kuidas asi reaalsuses on, ei oska öelda, tean ainult et tunnen ennast võõras keeles rääkides julgemalt, kui oma emakeeles. Ise lugedes varasemalt kirjutatut tundub, et see on natuke tundetu ja kuiv. Olen detailidega natuke üle pingutanud ning ega kohati, pole väga lihtne aru saada kah, mida ma mõtlen, kuna ma kirjutan väga vabalt, nii et teistel on minust aru saada raske. Kuigi vist minu detailsus ongi pigem vist sellepärast, et aru saada, mida ma öelda tahan, siis tegelikult kohati teeb see asja keerulisemaks. Minu viitsimine artikklitest (ning üldiselt kah tegelt jälle :P) kirjutada on vist nagu raugemas ning selle nädala lõpust alates pole ka aega enam, siis ei luba midagi kirjutamise kohta.

Kuna olen juba pikk aega mõelnud plussid ja miinused kirja panna ülikooli mineku kohta, aga pole nagu ikka viitsinud, siis eks ma üritan praegu midagi kirja panna. Alustame sellest, et miks ma peaksin minema, kuna sellele tundub lihtsam argumente tuua, sest nii mõnigi inimene on selle töö minu eest ära teinud.

Miks ma peaksin?

Sest paljud ootavad seda minust.

Sest siis on tööd lihtsam leida ning karjääri teha.

Sest see on tüüpiline tänapäeva ühiskonna valik.

Sest ma saan teha ning proovida ülikoolis palju erinevaid asju.

Sest võin ülikoolist leida palju huvitavaid inimesi.

Sest siis ma ei pea veel paljude asjade pärast hakkama muretsema.

Sest siis on mul suurte valikute tegemine mõneks ajaks tehtud.

Sest see on kõige turvalisem ja kindlam valik.

Sest ma võin õppida ühtteist huvitavat selle protsessi käigus.

Sest see teeb mind huvitavamaks inimeseks?

Sest siis saan ma erinevaid toetusi ja soodustusi.

Sest siis mul on vaheajad ning saan mitte midagi teha.

Sest siis saan võib-olla vahepeal semestri või kaks kuskil mujal olla.

Sest siis võib-olla kaob minu mässumeelsus ning oma leian lihtsa tee.

Sest siis võib-olla ei pea sõjaväkke minema.

Jne.

Miks ma ei peaks?

Sest siis võib-olla leian huvitavama ja vähem käidud tee.

Sest siis ma saan oma aja kulutada kuidas tahan.

Sest ülikool ei jookse eest, võin sinna minna kuna tahan.

Sest siis ma ei alusta ”rat race”i, võttes omale veel suurema laenu.

Sest siis ma saan teistsugune olla.

Sest siis ma saan asju oma kogemustest õppida, mitte pimesi teisi uskuma.

Sest siis võib elu huvitavam, ebatavaline ning mitte rutiinne olla.

Sest ma ei tea veel mis mulle meeldib, mida ma teha tahan.

Sest siis ma võin midagi muuta, aidata inimestel silmad avada.

Sest karjäär on 20nda sajandi leiutis.

Sest ülikooli kõrvalt pean arvatavasti ka tööl käima ja vaba aega pole.

Jne.

Kuigi põhjuseid miks ma ei peaks ülikooli veel minema on palju rohkem kui peaks, siis ma arvan, et võin leida ka rohkem punkte, kui mõelda. Ma pole veel otsust teinud, aga ma mõtlen selle asja üle veel.

Midagi millele mõelda. Miks on paljud asjad mõttena palju paremad, kui tegelikkuses? See mõte tuli mulle üritades öelda teisele inimesele, midagi mis mõttena tundus suurepärane, aga öeldes on imelik. Olen seda sama ka teistelegi öelnud juba, aga alati tundub kuidagi imelik, võib-olla sellepärast, et inimesed tavaliselt ei mõtle, ega ütle nii. Kuigi selle öelduga mõtlesin ma ainult kõike kõige paremat.

Siin ma lõpetan oma kirjutamise, kuna järsku pole mul enam ühtegi mõtet.

10. Juuni 2009

Nii siis… ega mul ei ole suurt midagi oma elust siin rääkida, juba pikemat aega veedan oma aja siin mitte väga kalliks saanud (kui nii võtta siis rahaliselt kalliks küll :P) backpackeris. Üritan ikka tööd leida, aga siiani pole edu olnud. Olen ringi käinud ning uurinud, aga ei ole midagi, mida tahaks ja mida saaks teha. Üldiselt ma arvan, et kui ma hakkaks siin restorane ja hotelle läbi käima, siis ma midagi leiaks, aga ma ei tee seda. Miks? Sest ma ei taha linna ”kinni” jääda, üritan ikka leida tööd kuskil linnast väljas, eelistatavalt kuskil huvitavas eraldatud kohas, tehes midagi põnevat :P. Hetkene situatsioon paneb mind aga mõtlema ning seetõttu ka järeleandmisi tegema. Osade töökohtade jaoks on ka vaja autot, mida mul ei ole. Ma olen siin Darwinis juba piisavalt kaua olnud ning aeg oleks edasi liikuda. Aga kuhu? Hetkel vist kõige parem plaan oleks minna kas Alice Springi või Perthi, mu sisetunne kaldub selle esimese poole. Selle nädala lõpuni veel passin siin ja vaatan, kui ei leia midagi, siis liigun edasi. Nii palju siis minu põnevast elust :P

Kuna mul suurt muud pole rääkida jätkan huvitavate uudiste kommenteerimist. Tegelt kõige pealt tahaks mainida, et elu liigub kiiresti edasi, vähemalt nende inimeste elud, kes kodumaal on. Seda minuga võrreldes. Minu elu liigub ainult ühest kohast teise, aga suurt muud liikumist nagu ei tähelda. Nii, et tore on kuulda inimestes, kes seal Eestimaal on ning teada, et nad teevad midagi kasulikku :P. Kasulikkus on suhteline, aga see kui keegi perele juba mõtleb ning pulmi peab on minu arust päris kasulik tegevus. Samuti sünnipäevade pidamine ning aasta võrra vanemaks saaminegi on siit vaadates päris kasulik tegevus. Kahju on, et pole ega saa ise sellistest üritustest osa võtta. Ainuke mis teha saab on teiste üle head meelt tunda, õnne soovida ning kui kunagi näeb siis suur karvane kalli teha. :D

Sain vastu näppe: http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23810475
Tuleb välja, et artikklid mida ma loen ühtivad üldiselt minu maailmavaadetega. Tõsi ta on, et loen artikkleid, mis mind huvitavad, aga see et artikklid osapoolteks jagada on päris keeruline teema ning seda saab üldiselt ainult poliitiliste artiklite puhul teha või teemade puhul, kus on osapooled selgelt eristunud. Kuna ma nõustun vaba tarkvara ning failivahetusega internetis, siis selgelt ma ka väljendan oma arvamust sellekohta. Ning kui keegi suudab mulle põhjendada miks inimesed ei võiks targemaks ning huvitavamateks saada läbi vaba infovahetuse toomata põhjuseks selle, et firmad kaotavad sellega palju raha olen valmis kuulama ja vajadusel oma arvamust muutma.

Poliitilised artikklid mind üldiselt ei huvita, nii et siinkohal oleks raske minu puhul eristada minu poliitilist eelistust, kuigi ma võin kohe öelda, et Keskerakond mulle ei meeldi :P. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23777027
Nii palju siis poliitikast :P. Ei väga üllas tegu mida Mari-Ann tegi ning austan teda selle otsuse puhul. Koos abikaasaga neil peaks olema päris piisav sissetulek, et ilusti ära elada ning nälga nad ei jää. Oleks teisigi, kes julgeksid selle sammu astuda oleks meie riik igati parem ning aitaks ka eelarve probleemi puhul, noh vähemalt midagigi :P. Siin kohal tahan ka mainida, et kui ma õieti mäletan, siis Mari-Ann ja Tunne Kelam on usklikud, kui see peaks midagi tähendama. Mäletan, kui algkoolis Tunne Kelamile kirjutasin kirja ning vastuse sain, päris uhke tunne oli :P. Igastahes respekt teile ning hoian pöialt.

Poliitikast ka nii palju veel, et huvitusin ikkagi eurovalimistest ning Indrek Tarandi saavutusest. http://www.delfi.ee/news/eurovalimised/uudised/article.php?id=23802051
Hea point on selle asja juures, see et ma võib-olla oleks samuti teinud. Protestiks praeguse valituses vastu ning Keskerakonna vastu andnud oma hääle kas just talle, aga kellegile teisele. Kuigi valitsust see paremaks ei muuda, oli eelmine üks pask ning ega seegi kaugele sellest ei jää.

Lugesin uudiseid ning artikkli pealkirjas oli üks tuttav nimi, lähemalt lugema hakates tekkis mul tunne, et ma tean teda. http://publik.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=23777509 Kui ma ei eksi, siis ma käisin temaga samas põhikoolis, sest artikkliski ütleb, et ta pärit Otepää lähedalt, ning seal kandis ongi ainult kaks suuremat kooli. Ma ei ole küll 100% kindel, et see on see inimene, keda ma mõtlen. Igastahes mul on hea meel, et sealt kandist tulevatel inimestel hästi läheb, lihtne see igastahes pole. Tubli poiss!

Vähemalt kellelgi jätkub positiivset meelt masu poole pealt. http://www.ekspresskinnisvara.ee/est/uudised/uudise_n2itamine.php?id=1559 Keep up the good spirit ning soovin edu. Ma arvan, et praegu on tõesti päris hea aeg selliste asjadega tegelemiseks nagu kinnisvara soetamine ning küsimärgiga ka ettevõtte alustamine.

Kuna mind on hakanud investeerimine ning üllatus, üllatus majandus isegi. Kuigi see numbrite asi mulle väga ei istu, üritan selle tasa teha üldisest pildist arusaamisega. http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1160723 Arvamusi on hetkelisest investeerimise võimalustest palju, nii et krt sa tead mis lõppkokkuvõttes see õige tee on. Samas nagu öeldakse, julge hundi rind on rasvane ning midagi kes ei riski, see ... söö. Saate aru küll :P. Kes ütleb, et praegu on just õige aeg investeerida USAsse, kes ütleb ei tuleb neist hoiduda. Siinkohal ma tahan mainida, et aktsiatega ei teenita ainult nende väärtuste tõusuga vaid õiged investorid teenivad ka kui väärtused kukuvad. Ainuke probleem on tõesti USAga hetkel see, et keegi ei tea, kuhu pidi need aktsiad seal liikuma hakkavad. Igastahes julgust ja pealehakkamist neile, kes sellega tegelevad.

Võiksin siin veel kirjutada artikklite kohta mida lugesin. Kuidas intelligentsed ning muidu lahedad inimesed elu rataste vahele jäävad põhinedes sellele, et kuidas Jõhvi Gümnaasiumi ainuke kuldmedal tuleb tegelikult vangimüüride vahelt. Või sellest, kui tublid Eesti kaitseväelased on, aga kui mõtetu kogu see vägivald on, põhinedes sellele, et varsti on Eesti kaitsevägi Afganistanis suurim võrreldes riikide rahvaarvuga. Kommenteerida uue Windowsi kohta ning Microsofti maha teha, ise samas huvitudes, äkki tuleb sellest midagi head. Sellest, et maailmas on vähemalt üks metroo, mis töötab taastuvatest allikatest saadud energiast ning anda thumbs up, lootes, et oleks rohkem selliseid tublisid inimesi, linnu, riike. Või kommeteerin uurimuse kohta, et veised suudavad tajuda maa magnetvälja, huvitav mille jaoks selline uurimus vajalik oli küll. Võib-olla kuskil karjamaal ära eksides vähemalt tead, kus põhi-lõuna on. Samas paneb mõtlema, äkki suudavad inimesed ka seda teha. Kirjutada sellest, kuidas Rootsi Piraadipartei sai ühe koha europarlamendis, soovida edu neile ning loota, et nad asjaga väga üle ei pingutaks, ühiskond suudab hakkama saada ainult väikeste sammudega muutuse poole, samas et vähemalt midagi võiks tehtud ka saada. Inglismaal on üks mees keda on 153 korda arreteeritud. Huvitav kas see viitab millelegi? Võin ka kirjutada sellest, et avaldati uurimus, mis näitas, et muusika kuulamine trenni ajal on hea :P Ma oleks seda sama väitnud varem juba. Samas toob välja, et tempo lool peaks olema sama kiire või kiirem, kui sinu tempo.

Ma küll ei tea miks see küll vajalik uudis on ning miks see valimiste päevaga seotud on, aga http://www.maaleht.ee/2009/06/07/uudised/7263-paevapilt-kainestav-valimispaev---olu-vedeleb-tanaval ma ütleks et joomise piiramine teeb ainult kasu.

Sellised on siis artikklid mida ma seekord lugesin. Igaüks võib selle põhjal teha omad järeldused sõltuvalt esimesest artikklist ning võib mulle teada anda kas minu loetu läks kokku väidetega mis seal on, sest mul on natuke raskusi ning ma pole päris erapooletu kah :P.

Ma mõtlesin vahepeal, et kirjutan ka millised ideid, viise maailmas elamiseks on. Täpsustades võin ma öelda, et kuna ma olen üritanud põhimõtteliselt siia tulekust saati välja mõelda, mida mulle meeldib teha ning mida ma tahan teha, siis olen ka lugenud, kuulnud, näinud erinevaid viise kuidas seda leida/ kuidas elada. Aga ma ei tea kas ma seda teen. Igastahes see annab mulle mõtteainet järgmiseks korraks, kui ma viitsin midagi üldse kirjutada.

Make love, not war :P Imestama panevalt tuntud väljend üle maailma, aga samas väga õige, mitmeti kasutatav ning mitmeti arusaadav, internatsionaalne.

12. Juuni 2009

Suhteliselt palju on juhtunud nüüd viimase 2 päevaga. Ma pole päris tükk aega nii palju asju ajanud kui täna. Ei tea täpselt kust alustada, loogiline oleks, et algusest, aga kuna ma ei tea, kus see algus on, siis alustan sealt, kus midagi toimuma hakkas :P. Ostsin mina eile ära pileti Alice Springsi laupäevaks, kuna leidsin, et tööga on siin suhteliselt jama lugu elamine siin kallis. Kuna kõige odavamad piletid olid otsas, siis ostsin 20 dollarit kallima pileti, sest muidu ma oleks pidanud kolmapäevani ootama ning see raha oleks nagunii elamisele ära kulunud.

Pakkisin toas juba asju ja värki, kui Brian kutsus mind Mindil Marketile, ma mõtlesin mis seal ikka, äkki on huvitav. Üks Briani sõber ühines meiega ning niisiis astusime me sinnapoole. Poole tee peal helistab John agentuurist ning küsib, et kas tööd tahad teha alates laupäevast või esmaspäevast. Ma olin muidugi hullult häppi, ega kuulanud teda korralikult, mõeldes, et ei kasuta oma piletit lihtsalt. Ütlesin, et jah teen ära ja tulen hommikul officisse. Kui lõpetasin kõne hakkasin mõtlema, et kui kauaks ta mind tahtis. Mõtlesin, et peaks tagasi helistama ja küsima ning selgitama situatsiooni. Imelikul kombel ta tegi mulle tummaka. Ma helistasin tagasi, kuna tahtsin nagunii rääkida asjast. Tuli välja, et tummakas oli kogemata. Selgitasin olukorda ning ta ütles, et tööd on ainult paariks päevaks, ma siis ütlesin, et sel juhul pole mul mõtet siia jääda. Natuke pahane ta oli, aga kuna tööotsijaid siin palju, siis tal probleemi ei tohiks olla kellegi leidmiseks. Ütlesin talle, et ma tulen nagunii officist järgmine päev läbi ning küsin Alice Springsi offici numbri ja aadressi.

Lõpuks jõudsime ka marketile. Ma ütlen lõpuks, kuna me läksime mööda teed, mis läks ringiga. Jõudsime just sinna päikse loojangu ajaks. Päris ilus loojang oli, kahju et fotokat pole, minu fotograaf on teel kodupoole ning mul pole millegiga pilte teha. Võib-olla saan mõned pildid Brianilt sellest. Loojangut vaadates tuli mul meelde artikkel, mis kirjutas uutest pilvedest, mis on avastatud. Need meenutavad nagu mere pinda kui vaataks seda kui sukeldujana. Need pilved mis ma seal nägin täpselt meenutasid seda. Päris huvitav, vähemalt midagi olen õppinud ja midagi on meelde jäänud. Marketist veel nii palju, et seal oli kõige rohkem inimesi, mida ma siiani näinud olen, nii et ma ei tundnud ennast väga hästi seal rahvamassist läbi pitsitades. Aga millegi pärast tundus see parem, kui kõige esimene kord kui seal käisin. Istusime, rääkisime, sõime ning nautisime muusikat. Varsti oligi aeg juba taas ühika poole liikuda.

Järgmine päev ehk täna. Pärast oma hommikusi tegevusi läksin kohe agentuuri. Sinna jõudes oli Cathrine tagasi oma puhkuselt. Alguses tsättisime niisama, siis sain Alice Springsi offici numbri ja aadressi. Mingil hetkel tuli John sisse, rääkisime oma väiksest arusaamatusest ning ütles siis, et kas ma ei tahaks ikkagi tööd teha, nädal aega, kuskil sõjaväe noorte väljaõppusel, täna pidi kinnitus tulema, kas on ikka kitchen hande vaja. Palganumbrid tundusid päris head, nii et hakkasin mõtlema selle peale, ühe päevaga oleks piletid tagasi teeninud. Siis Cathrine ütles, et ma uuriks, äkki saab piletid edasi lükata, mõneks teiseks kuupäevaks. Lubasin uurida ja teada anda. Olin juba lahkumas, kui Cathrine andis mulle kaks filmi voucherit, et saaks tasuta filmi vaadata, aga pidi ära kasutama tänase päeva jooksul, ütles, et keegi ei taha neid. Mul oli väga hea meel selle üle.

Tulin tagasi ühikasse, rääkisin selle agendiga, kelle käest ma pileti ostsin ning ütles, et saab edasi lükata küll. Tuppa tulles hakkasin sõnumit kirjutama ning olin just sisestamas numbrit, kui John juba helistas ja ütles, et on küll vaja mind. Mul oli väga hea meel ja ütlesin, et ma saan pileti edasi lükata küll. Ütlesin, et lähen tagasi reisiagendi juurde ja teen selle asja ära. Tema palus mul peale seda sinna tulla tutvuma täpselt olukorraga, kus ja kuidas. Lükkasin pileti edasi, makstes ainult 20 taala juurde, mis pole paha, lükkasin 1 juuli peale, kuna John oli öelnud, et töö hakkab 20ndal ja lõpeb 26ndal. Niisiis see tehtud, olin tagasi Officis. John seletas, et asjad lahti, makstakse päevapalka, mitte tunni. Elamine tasuta, söök tasuta, transport on ka võimalik, isegi ütles, et võib-olla saab kah oma kätt lasketiirus proovida. Ma olin igastahes häppi, et töö on olemas ning vähemalt mingi plaan hetkel. Tutvusin ka peakokaga, kes on prantslane.

Hiljem Cathrininga veel rääkides ütles ta, et järgmisel nädala tuleb V8 (suur ralli ja roki päev) linna ning parlamendihoones on mingi pidu, kuhu vaja ettekandjaid, John aga ütles sellepeale, et ma pean juukseid selleks ajama, Cathrine aga vastas sellele, et võib-olla saan juuksed lihtsalt kinni kuidagi panema. Samuti oli vaja valget särki, selle sain Kaupo käest, musti pükse, mida hetkel pole, ning musti kingi, mis mul põhimõtteliselt on. Lubasin asja üle mõelda, see pidi ainult mingi 3 tunniks olema. Hakkasin lahkuma, kui Cathrine ütles, et üks töö on veel, kuskil 6 tundi, vaja asju ringi tõsta jms. Ma ütlesin, et see sobib mulle väga hästi. Lubasin kõige üle mõelda ja esmaspäeval täpsemalt üle rääkida asjad. Sain ka teada, et mul on vaja selleks sõjaväe tööks metall ninaga saapaid, mille üle ma väga häppi ei olnud, aga lubasin muretseda.

Raha muredest kah siis. Kuna ma ostsin omale rongi pileti Alice Springsi ning olin arvestanud, et seal on elu odavam jms, siis see asjade ootamatu pööre tekitab ka suuremaid kulutusi, ööbimine siin on kallis ning ma pean elama nädal aega lihstsalt niisama. Lisaks pean ma veel ostma ka need raudninaga saapad. Otsisin siin vahepeal ka odavamaid päkkereid, aga kõik kohad on täis nii et pean leppima elamisega siin. Kui kõik kulutused kokkuvõtta, siis mul on nädalaks ajaks söögirahaks 40 dollarit :P vast saab hakkama. Mulle ei meeldi rahamuredest rääkida eriti nii, et ega ma rohkem ei kirjutagi.

Olen nüüd teises toas kah nüüd, teise tuppa jäid Brian ja üks Eesti tüüp, kes on siin olnud alates maist, aga pole sellest ajast mingit tööd teinud. Eile õhtul oli meie toas ka üks kutt USAst, kes tegelt pärit Serbiast. Päris huvitav vestlus oli meil, rääkisime USA olukorrast, üldse majandussituatsioonist, äritegevusest ning tulevikuplaanidest. Tuli välja, et tal ei ole kah kindlaid plaane, mida ta teha tahab, aga vähemalt oli tal unistus. Ta just lõpetas ülikooli, raamatupidajana, aga ta sel alal tööd teha ei taha. Ütles, et arvatavasti alguses töötab konsultandina ning unistuseks oli tal tegeleda moe alal, töötada mingi suure firma jaoks, reisida ringi ning teha uuringuid, kuhu võiks laieneda. Igastahes lahe tüüp oli :P

Arvatavasti ei saa ma endale internetti kah enam lubada, nii et mõneks ajaks jääb see sissekanne viimaseks.

13. Juuni 2009

Mul on tunne, et keegi mu järgi ikka vaatab, hakka või uskuma asjadesse, mida siiani uskunud pole. Teenisin täna 30 dollarit, mis muutis minu nädalase eelarve kahekordseks :P, ei peagi turbokate dieeti hakkama pidama. Räägin ka täpsemalt mis juhtus. Käisin mööda Darwinit ringi jalutamas ning hakkasin juba tagasi ühikasse jõudma, kui mõtlesin, et käin ühest teisest ühikast läbi, vaatan mis stendil on. Kuigi mul polnud selleks mingit vajadust, töö mul on olemas ning osta mul küll vaja ei ole midagi hetkel. Uurisin, uurisin ning avastasin, et keegi otsib telki. Ennem Kaupo ära minekut me juba mõtlesime, kas müüme selle maha või vean seda endaga kaasas. Igastahes lõppkokkuvõttes jäi see minu kätte ning nüüd ma olen tänulik, et see nii läks. Sai lisakilodest lahti ning söögiraha. Ime oli ka see, et keegi polnud neile veel pakkunud ühte, sest muidu meie ühika seinapeal oli vähemalt üks kuulutus, mis pakkus telki. Niisiis olen ma häppi, et kõik asjad nii hästi läinud on, kui teaks keda tänama peaks, siis teeks talle ühe suure, suure kalli :P. Ja Kaupo, võin sulle Eestis õlle või siis... lõuna välja teha :P.

Ainukeseks raskuseks jääb nüüd saabaste ostmine ning igavuse peletamine. Panin täna väikese videoklipi kokku piltidest ja oma tehtud videodest, kui parema, kui Windows Shit Maker filmitöötlus programmi saan, siis teen uue ning vahetan muusika kah ära. Üritan selle YouTube ülesse panna, kui teen seda, siis panen siia ka lingi.

Nüüd on ka väike võimalus, et tuleb blogi sissekandeid juurde, aga ma kardan, et ma väga ei viitsi :P

Lisan ka veel kahe artikkli lingid siia.
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=23839107
See on teada, et inimesed ei julge ettevõtlusega tegeleda, aga nagu näha Ida-Virus on asi päris hull. Nii, et kõik Ida-Virusse äri tegema! :P

http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1160899
Veel majandusalast lugemist siia. Lugu siis kuidas inimesed kriisi ajal teenivad ning kuidas osad inimesed investeerivad. Nii siis kõik ühe dollariliseid aktsiaid ostma ja lootma, et hinnad lähevad ülesse :P. Kui firma aga pankrotti läheb, siis pole sellest dollari kaotamisest kah midagi hull :P

Olen endale kunagi ülesse kirjutanud punktid:

See millest mõtled, see ka tuleb, ka negatiivsed mõtted saavad teoks.

Ole tänulik selle üle, mis sul on ja ära mõtle asjade üle, mida sul pole.

Tunne kaasa teistele inimestele, mõeldes sellele, et keegi ei taha kannatada.

Suheldes inimestega mõtle sellele, et kõik on inimesed, ära arvesta erinevusi.

Kõigis asjades otsi oma süüd, ära süüdista (ainult) teisi vaid (ka) ennast.

Ära mata ennast oma vigadesse, vaid õpi neist.

Kõik inimesed on sügaval sisimas tegelikud head, puhtad.

Kui muretsed liiga palju mõtle sellele, et teistel inimestel võivad olla sarnased või isegi hullemad probleemid.

Kõik muutub, arvesta sellega, ära ürita mitte muutuda.

Rasketes olukordades ürita situatsiooni vaadata teisest perspektiivist.

Otsi häid külgi oma „vaenlaste“ juurest. Läbi nende me kasvame isiksustena.

Leides oma kannatustele põhjuse, tulemuse, annab see meile motivatsiooni.

Jälgi enda puhul kuidas negatiivne käitumine toob kahju ning positiivne kasu.

Tekida endas veendumust enda negatiivse käitumise muutmiseks, tekita kinnis idee.

Tegutse, tee midagi, et muuta ennast, oma käitumist. Leia entusiasm endas!

Takistuste puhul vaata asju pikast perspektiivist.

Muutused, muutumine on pikk protsess.

Tee vahet ideaalidel ning standarditel.

Kui tekib viha, analüüsi situatsiooni, üldjuhul leiad, et sellel pole tegelikku alust.

Kui probleemil on lahendus, pole mõtet muretsemise peale aega kulutada vaid kontsentreeru lahendusele.

Kui probleemil ei ole lahendust, pole mõtet muretseda, kuna siis sa ei saa midagi nagunii teha.

Tehes mitte meeldivaid asju mõtle miks sa seda teed ja mida sa sellest saad.

Võta iga juhtumit, kogemust jms õppetusena.

Ära varasta teiste energiat, pigem anna seda ära.

Kuula oma instinkte õige tee leidmiseks.

Kõigel on oma põhjus, kõik tuleb kunagi kasuks, nii positiivsed kui negatiivsed kogemused.

Kõik koosneb aatomitest ja energiast.

Iga kord kui reageerid sensatsioonile mõjutab see sinu käitumist, mis on kõigi probleemide alus, kuna maailm reageerib sinu käitumisele.

Hoia oma pea selge, jälgi sensatsioone ja ära reageeri.

Iga päev ütle oma tüdrukule/naisele, et armastad seda, nii et sa seda mõtled seda südamest, isegi kui sa seda hetkel nii ei mõtle.

10. Juuni 2009

Nii siis… ega mul ei ole suurt midagi oma elust siin rääkida, juba pikemat aega veedan oma aja siin mitte väga kalliks saanud (kui nii võtta siis rahaliselt kalliks küll :P) backpackeris. Üritan ikka tööd leida, aga siiani pole edu olnud. Olen ringi käinud ning uurinud, aga ei ole midagi, mida tahaks ja mida saaks teha. Üldiselt ma arvan, et kui ma hakkaks siin restorane ja hotelle läbi käima, siis ma midagi leiaks, aga ma ei tee seda. Miks? Sest ma ei taha linna ”kinni” jääda, üritan ikka leida tööd kuskil linnast väljas, eelistatavalt kuskil huvitavas eraldatud kohas, tehes midagi põnevat :P. Hetkene situatsioon paneb mind aga mõtlema ning seetõttu ka järeleandmisi tegema. Osade töökohtade jaoks on ka vaja autot, mida mul ei ole. Ma olen siin Darwinis juba piisavalt kaua olnud ning aeg oleks edasi liikuda. Aga kuhu? Hetkel vist kõige parem plaan oleks minna kas Alice Springi või Perthi, mu sisetunne kaldub selle esimese poole. Selle nädala lõpuni veel passin siin ja vaatan, kui ei leia midagi, siis liigun edasi. Nii palju siis minu põnevast elust :P

Kuna mul suurt muud pole rääkida jätkan huvitavate uudiste kommenteerimist. Tegelt kõige pealt tahaks mainida, et elu liigub kiiresti edasi, vähemalt nende inimeste elud, kes kodumaal on. Seda minuga võrreldes. Minu elu liigub ainult ühest kohast teise, aga suurt muud liikumist nagu ei tähelda. Nii, et tore on kuulda inimestes, kes seal Eestimaal on ning teada, et nad teevad midagi kasulikku :P. Kasulikkus on suhteline, aga see kui keegi perele juba mõtleb ning pulmi peab on minu arust päris kasulik tegevus. Samuti sünnipäevade pidamine ning aasta võrra vanemaks saaminegi on siit vaadates päris kasulik tegevus. Kahju on, et pole ega saa ise sellistest üritustest osa võtta. Ainuke mis teha saab on teiste üle head meelt tunda, õnne soovida ning kui kunagi näeb siis suur karvane kalli teha. :D

Sain vastu näppe: http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23810475
Tuleb välja, et artikklid mida ma loen ühtivad üldiselt minu maailmavaadetega. Tõsi ta on, et loen artikkleid, mis mind huvitavad, aga see et artikklid osapoolteks jagada on päris keeruline teema ning seda saab üldiselt ainult poliitiliste artiklite puhul teha või teemade puhul, kus on osapooled selgelt eristunud. Kuna ma nõustun vaba tarkvara ning failivahetusega internetis, siis selgelt ma ka väljendan oma arvamust sellekohta. Ning kui keegi suudab mulle põhjendada miks inimesed ei võiks targemaks ning huvitavamateks saada läbi vaba infovahetuse toomata põhjuseks selle, et firmad kaotavad sellega palju raha olen valmis kuulama ja vajadusel oma arvamust muutma.

Poliitilised artikklid mind üldiselt ei huvita, nii et siinkohal oleks raske minu puhul eristada minu poliitilist eelistust, kuigi ma võin kohe öelda, et Keskerakond mulle ei meeldi :P. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23777027
Nii palju siis poliitikast :P. Ei väga üllas tegu mida Mari-Ann tegi ning austan teda selle otsuse puhul. Koos abikaasaga neil peaks olema päris piisav sissetulek, et ilusti ära elada ning nälga nad ei jää. Oleks teisigi, kes julgeksid selle sammu astuda oleks meie riik igati parem ning aitaks ka eelarve probleemi puhul, noh vähemalt midagigi :P. Siin kohal tahan ka mainida, et kui ma õieti mäletan, siis Mari-Ann ja Tunne Kelam on usklikud, kui see peaks midagi tähendama. Mäletan, kui algkoolis Tunne Kelamile kirjutasin kirja ning vastuse sain, päris uhke tunne oli :P. Igastahes respekt teile ning hoian pöialt.

Poliitikast ka nii palju veel, et huvitusin ikkagi eurovalimistest ning Indrek Tarandi saavutusest. http://www.delfi.ee/news/eurovalimised/uudised/article.php?id=23802051
Hea point on selle asja juures, see et ma võib-olla oleks samuti teinud. Protestiks praeguse valituses vastu ning Keskerakonna vastu andnud oma hääle kas just talle, aga kellegile teisele. Kuigi valitsust see paremaks ei muuda, oli eelmine üks pask ning ega seegi kaugele sellest ei jää.

Lugesin uudiseid ning artikkli pealkirjas oli üks tuttav nimi, lähemalt lugema hakates tekkis mul tunne, et ma tean teda. http://publik.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=23777509 Kui ma ei eksi, siis ma käisin temaga samas põhikoolis, sest artikkliski ütleb, et ta pärit Otepää lähedalt, ning seal kandis ongi ainult kaks suuremat kooli. Ma ei ole küll 100% kindel, et see on see inimene, keda ma mõtlen. Igastahes mul on hea meel, et sealt kandist tulevatel inimestel hästi läheb, lihtne see igastahes pole. Tubli poiss!

Vähemalt kellelgi jätkub positiivset meelt masu poole pealt. http://www.ekspresskinnisvara.ee/est/uudised/uudise_n2itamine.php?id=1559 Keep up the good spirit ning soovin edu. Ma arvan, et praegu on tõesti päris hea aeg selliste asjadega tegelemiseks nagu kinnisvara soetamine ning küsimärgiga ka ettevõtte alustamine.

Kuna mind on hakanud investeerimine ning üllatus, üllatus majandus isegi. Kuigi see numbrite asi mulle väga ei istu, üritan selle tasa teha üldisest pildist arusaamisega. http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1160723 Arvamusi on hetkelisest investeerimise võimalustest palju, nii et krt sa tead mis lõppkokkuvõttes see õige tee on. Samas nagu öeldakse, julge hundi rind on rasvane ning midagi kes ei riski, see ... söö. Saate aru küll :P. Kes ütleb, et praegu on just õige aeg investeerida USAsse, kes ütleb ei tuleb neist hoiduda. Siinkohal ma tahan mainida, et aktsiatega ei teenita ainult nende väärtuste tõusuga vaid õiged investorid teenivad ka kui väärtused kukuvad. Ainuke probleem on tõesti USAga hetkel see, et keegi ei tea, kuhu pidi need aktsiad seal liikuma hakkavad. Igastahes julgust ja pealehakkamist neile, kes sellega tegelevad.

Võiksin siin veel kirjutada artikklite kohta mida lugesin. Kuidas intelligentsed ning muidu lahedad inimesed elu rataste vahele jäävad põhinedes sellele, et kuidas Jõhvi Gümnaasiumi ainuke kuldmedal tuleb tegelikult vangimüüride vahelt. Või sellest, kui tublid Eesti kaitseväelased on, aga kui mõtetu kogu see vägivald on, põhinedes sellele, et varsti on Eesti kaitsevägi Afganistanis suurim võrreldes riikide rahvaarvuga. Kommenteerida uue Windowsi kohta ning Microsofti maha teha, ise samas huvitudes, äkki tuleb sellest midagi head. Sellest, et maailmas on vähemalt üks metroo, mis töötab taastuvatest allikatest saadud energiast ning anda thumbs up, lootes, et oleks rohkem selliseid tublisid inimesi, linnu, riike. Või kommeteerin uurimuse kohta, et veised suudavad tajuda maa magnetvälja, huvitav mille jaoks selline uurimus vajalik oli küll. Võib-olla kuskil karjamaal ära eksides vähemalt tead, kus põhi-lõuna on. Samas paneb mõtlema, äkki suudavad inimesed ka seda teha. Kirjutada sellest, kuidas Rootsi Piraadipartei sai ühe koha europarlamendis, soovida edu neile ning loota, et nad asjaga väga üle ei pingutaks, ühiskond suudab hakkama saada ainult väikeste sammudega muutuse poole, samas et vähemalt midagi võiks tehtud ka saada. Inglismaal on üks mees keda on 153 korda arreteeritud. Huvitav kas see viitab millelegi? Võin ka kirjutada sellest, et avaldati uurimus, mis näitas, et muusika kuulamine trenni ajal on hea :P Ma oleks seda sama väitnud varem juba. Samas toob välja, et tempo lool peaks olema sama kiire või kiirem, kui sinu tempo.

Ma küll ei tea miks see küll vajalik uudis on ning miks see valimiste päevaga seotud on, aga http://www.maaleht.ee/2009/06/07/uudised/7263-paevapilt-kainestav-valimispaev---olu-vedeleb-tanaval ma ütleks et joomise piiramine teeb ainult kasu.

Sellised on siis artikklid mida ma seekord lugesin. Igaüks võib selle põhjal teha omad järeldused sõltuvalt esimesest artikklist ning võib mulle teada anda kas minu loetu läks kokku väidetega mis seal on, sest mul on natuke raskusi ning ma pole päris erapooletu kah :P.

Ma mõtlesin vahepeal, et kirjutan ka millised ideid, viise maailmas elamiseks on. Täpsustades võin ma öelda, et kuna ma olen üritanud põhimõtteliselt siia tulekust saati välja mõelda, mida mulle meeldib teha ning mida ma tahan teha, siis olen ka lugenud, kuulnud, näinud erinevaid viise kuidas seda leida/ kuidas elada. Aga ma ei tea kas ma seda teen. Igastahes see annab mulle mõtteainet järgmiseks korraks, kui ma viitsin midagi üldse kirjutada.

Make love, not war :P Imestama panevalt tuntud väljend üle maailma, aga samas väga õige, mitmeti kasutatav ning mitmeti arusaadav, internatsionaalne.

7. Juuni

Vaatasin just filmi ”The man from Earth”, mis rääkis üldiselt ühest mehest, kes on elanud tänapäevani kiviajast saati. Väga filosoofiline film ning pani mind mõtlema ikka ja jälle selle üle, kuidas keegi ei saa tegelikult tõestada mis on tõsi, mis mitte. On olemas asjad, mida ühiskond peab tõeks ning mida meile on koolis üritatud õpetada tõena. Kõik mida meile on õpetatud võib tunduda väga loogiline ning õige, aga lõppkokkuvõttes peaks ikkagi meeles pidama, et kogu süsteem on tegelikult inimese enda välja mõeldud. Kus peaks teadma, kas see tegelikult on ka nii, kuna võib-olla see kes kogu selle asja välja mõtles üritas inimesi panna mõtlema nagu tema ning sellega teiste üle kontroll saada. See võib küll väga pessimistlikuna tunduda, aga kui sügavamalt selle asja üle mõelda siis nii see tegelikult ka on. Kuigi paljudes asjades on tõesti paljudel asjadel tõepõhi all, kuna igaüks võib seda ise omanahal tunda, näha. Ma panen enda puhul tähele, et ma üritan kõigis asjades loogikat näha, aga tegelikult seda alati ei ole või see ei vasta tõele alati, kuna toimub asju, mida ei saa seletada. Inimesed on sellised, keda on raske seletada ning neis loogikat leida, kuigi tihti peale on võimalik seda teha nende inimeste puhul, kes just üritavad loogikat asjades leida.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23763165
Mitte väga hea näide, aga teooriad, mida me oleme pidanud juba väga pikka aega tõeseks ei pruugi alati tõele vastata. Selles artikklis üritatakse küll uut teooriat leida sellele nähtusele.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23754555
Seda artikklit lugedes tuleb mulle meelde Martin Tuliti blogi, kes kirjutas kuidas plastikkotid keskkonda ohustavad. Sellest artikklist võib jällegi aru saada, kuidas suured korporatsioonid ning firmad üritavad ajakirjanduse kaudu kasumit teenida/suurendada, kuidas alati on võimalik leida põhjendusi oma arvamuse tõestamiseks. Minu blogi lugedes võib arvama hakata, et mul on midagi suurfirmade ning korporatsioonide vastu midagi. Ei ole, seni kuni ei tegelda manipuleerimisega ning ei mõelda ainult sellele, kuidas suuremat kasumit teenida. Mul on suur respekt väljatöötatud, kvaliteetsete ning mitte ülehinnatud brändide vastu, eriti kui see staatus on inimlikul viisil saavutatud. Siinkohal tooksin ma näite omast käest, kuidas see mis näib on petlik. Töötades firmas, mis tegeleb Red Bulli reklaamiga sai väga hästi aru, et nad üritavad igalt poolt pitsitada viimastki senti välja, mõtlemata inimestele kes neid aitavad ning üritavad inimesi võimalikult effektiivselt mõjutada nende tooteid ostma. Kust läheb piir ausa reklaami ning manipuleerimise vahel? See on arvatavasti igaühe oma arvamus, kellel see on ning üldse huvitab. Ma ei ütle, et nad ei teeks ka head, toetades palju noorte üritusi, eriti spordiüritusi ning ega nende tootel midagi viga ka ei ole, isegi meeldib, olnud isegi sõltuvuses sellest :P. Minu mõte jookseb siin kokku ning tekib viha maailmas toimuva vastu, nii et ma ei lähe sellega enam edasi. Mis on normaalne, mis mitte?

Arutluse üle on mul juba pikemat aega olnud vaba tarkvara ning tarkvara jagamine internetis. Siin veel artikkel selle kohta.
http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=23756987
See tundub vägagi poliitreklaami moodi, aga tõsi selles on. Kuigi tõesti hea point on selles asjas see, kas on just õige aeg selle üle arutada hetkel, mil maailmas toimuv olukord on kriitiline. Eks arvamusi on palju ning kuna elame üldiselt sõnavabadusega maailmas, siis võin ka mina oma arvamust avaldada. Vaba tarkvara ning tarkvarasõltumatus on väga oluline küsimus kus meie turgu juhivad selle ala hiiud Microsoft, Google, Intel jms. Ning väikestel tegijatel on raske midagi ette võtta, aga tore on teada, et uusi tegelasi tuleb, ainult saab loota, et nad suudavad oma originaalsust säilitada ning ennast tõestada, ilma et teised nendega üks null teeks. http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=23731081 ning teine uus otsingu mootor mida tasub uurida on www.bing.com igastahes edu neile. Sama ütleks ka operatsioonisüsteemide kohta, sest näiteks Linux/Ubuntu jms on kohati kõvasti parem kui Windows ning uued süsteemid tunduvad samuti lubavad olevat ntx Android (Google) neid on ka teisi.

Maailmas toimuv on paljuski inimesed ise endale kutsunud. Ma arvan, et asi poleks nii hull, kui inimesed poleks nii kergeusklikud ning usuks kõike, mida riik ja ajakirjandus neile ütlevad. Oleks ära jäänud inimeste paanika oma töökohtade kaotamise kartuses ning firmade hirm selle kartuse üle või tahtmine ära kasutada olukorda oma töötajate pealt kokkuhoidmiseks. Sealt tuleb ka investorite eemale tõmbamine ning kartus investeerida nende enda ettekujutatavas situatsioonis, kus ühegi firma ellujäämine pole enam kindel muutes kogu situatsiooni kinniseks ringiks, kuna ilma investoriteta just paljud firmad põhja lähevadki. Arvestades ka pankade ning riigi käitumise siia juurde on aru saada miks me oleme sellises situatsioonis. Hetkelgi ma arvan, et asjad pole nii hullud kui tunduvad. Ma ei tea küll situatsiooni mis kodumaal hetkel, aga selle üle, mis siin toimub võin ma kommenteerida küll. Eesti kohta: http://www.ekspressjob.ee/est/uudised/viimased/814-aastaga-jai-iga-kuues-ehitaja-toota Siinkohal võin ma ka öelda, et siingi umbes sarnane olukord, ehitajaid enam ei vajata nii palju ning paljud eestlasedki, kes siia tulnud selle mõttega, et ehitusele tööle minna leiavad, et hetkel on see suhteliselt keeruline. Tööd iseenesest on, aga pigem antakse see austraalastele, kuna need oskavad keelt ning oma rahvast hoitakse. Aga üldse tööd on, peab lihtsalt silmad lahti tegema, ise huvi tundma ning positiivselt edasi minna. See viimane on minu arust backpackerite suurim probleem. Minnakse kuskile tööd küsima, aga unustatakse ära kombed, ei küsita kuidas läheb, lihtsalt möhatatakse, et kas tööd on ja siis kui vastus on eitav hakatakse teisi süüdistama. Mida mina samas räägin, hetkel juba tükk aega töötu, üks ühe päevane tööots oli küll, aga muidu mitte. Jätkan igastahes otsimist ning elu pole veel läbi, kui vaja saan ka ilma tööta hakkama, aga olen positiivne, kuna ma leian, et ei ole põhjust miks keegi ei peaks mind tahtma :P.

Lots of love to all, mõelge positiivselt ning rock on...

6. Juuni 2009

Kuna mul siin hetkel pole suurt midagi teha, siis olen lugenud siin uudiseid ning mõelnud nende asjade üle. Selle tõttu, et ma siin kaugel olen on välised teiste inimeste mõjutused minust kaugeks jäänud ning saan oma arvamust paremini kujundada ning asjade üle neutraalsemalt arutleda, kuigi lugedes artikkleid siis nendes on üldiselt kirjutaja arvamus kirjas, aga eks ma üritan seda lihtsalt ühe arvamusena võtta.

Alustuseks võtaks ühe kergema teema, millest ma tegelikult juba eelnevalt kirjutasin. Artikkel sellest, kuidas inimeste tegevust internetis jälgitakse.
http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=23725641

Selles artikklis kirjutab küll põhiliselt Google kohta, kuidas see andmeid kogub sellekohta mis saitidel inimesed käivad nagu sealt võib lugeda, tegeleb sellega ka Microsoft, ülemaailmse operatsiooni süsteemi pakkuja, kelle tooteid enamus arvutitega kokkupuutuvaid isikuid kasutavad. See artikkel ütleb, et Google kohaselt nemad seda informatsiooni kuhugi ei salvesta, aga kes seda usub peab olema küll natuken... rumal :P. Me elame informatsiooni ajastul ning see kellel informatsioon on sellel on ”võim”. Interneti saitidelt kogutud infot võib ja kasutatakse erinevatel viisidel inimestele teadmata. Kõige tüüpilisem põhjust miks firmad kasutavad selliseid jälgimis süsteeme oma kodulehtedel on sellega raha teenida reklaami arvelt ning teada saada keda nende tooted huvitavad. Kõike seda informatsiooni kasutavad nad hiljem reklaam pinna müümisel oma kodulehel ning enda reklaami tegemiseks, sest nii nad saavad teada, kes nende toodete sihtrühm on. Kogutud informatsiooni on võimalik ka kasutada väga halvasti, kas siis väljapressimisel või siis kellegi nime rikkumiseks. See esimene on pigem firmade või eraisikute teema, kui see viimane on rohkem nagu e-politseiriikide teema. Kohati võib salvestatud informatsioon ulatuda mitmete aastate taha ning kui kellegil on ”vaja”, on võimalik see üles otsida ning tema vastu kasutada. Riigid huvituvad arvatavasti kõige enam igasuguste panga ülekannetst ning e-mailides olevast informatsioonist. Kogu selle informatsiooni omamine paneb inimesi tundma ennast võimastena. Kui hakkan mõtlema, siis Kaupo kasutab oma blogis kah Google Analyticsit :P, et teada saada palju inimesi ja kust ning kui tihedalt tema blogi loevad :D.

Siit ma tooks ka tüüpilise ajakirjandusliku näite, kuidas on võimalik sarnast informatsiooni erinevalt kasutada erinevatel viisidel. Keda siis uskuda?
http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1160187
http://lhv.delfi.ee/news/index.cfm?id=1160174

Teemaks nendes artikklites on USA finants olukord ning arutletakse selle üle kas tuleb hüperinflatsioon või mitte. Kuigi mõlemates artikklites on sõnu väga osavalt ritta pandud, siis süvenemisel neisse räägivad need kohati üksteisele vastu, kuigi nagu räägivad samast asjast ning üldine kirjaniku arvamus tundub ühtivat. See paneb igastahes mind väga hästi aru saama sellest, kui palju võimu tegelikult meie ajakirjanikel on ning kui paljud neist seda kurjasti ära kasutvad, kuidas praeguses ajakirjanduses on kõige parem see, kes mõtleb välja kõige šokeerivama uudise, see kes üles kruvida kõige enam emotsioone ning tõde on seejuures tahaplaanile jäänud. Ma ei ütle, et neil kummalgi artiklil pole tõepõhja taga, tõsi ta on, et hetkene USA olukord on väga niru ning see mis neist saab mõjutab kogu maailma. Kuna USA valitsus on võidelnud kõvasti deflatsiooni vastu ning samas neil on ka suurenevad võlad, siis inflatsioon tundub kõige lihtsam tee, kuidas oma võlgadest lahti saada, kuna ometi nemad on riik, kellel on maailmas kõige suuremad võlad ning seda Hiinale. See on minu arvamus. Ning selle käigus nii mõnigi poliitik teenib teiste ”ebaõnnest” mõnusa kopika, ainuke asi mis loota saab on, et neil leiduks keegi, kellel süda veel õiges kohas oleks ning samas miks mitte aidata neid oma nõu ja jõuga kellel võimalik. Ning ajakirjanike kohapealt sama lugu, et asju kirjutataks nii nagu on mitte nii nagu nemad tahavad et oleks, kuna sõnal on tegelikult palju jõudu.

Kellel võimalik vaadake ka fotograafi Yann Arthus-Bertrandi ja režissööri Luc Bessoni koostöös valminud keskkonnafilmi “Kodu” („Home”) YouTubeist. Ise pole seda vaadanud, aga kui saan vaatan.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23752817

5. Juuni 2009

Siiani olen kirjutanud inglise keeles, aga nüüd otsustasin proovida ka Eesti keeles kirjutada. Selleks on mitu erinevat põhjust, üheks oleks, et saan harjutada selleks, kui kunagi kodumaale naasen. Teiseks oleks, et olen lugenud uudiseid ning leidnud paar päris huvitavat asja, mille lingid ma siia panen, võib-olla kommenteerin kah, eks näis. Kolmandaks ka see, et ikkagi võõras keeles ei ole kuidagi effekt selline nagu oleks Eesti keeles, kuigi teatud asjades on ennast lihtsam väljendada ning tundub ilusam. Põhjuseid võin leida palju, aga lõpp kokkuvõttes ma teen seda, kuna ma tunnen, et ma tahan seda teha.

Olen Darwinis ning ei tee midagi. Pärast 3 nädalat tööl olemist kui naasesime siia pole nagu midagi muutunud, aga samas on kõik muutunud, kuna mina olen muutunud. Mitte, et midagi suurt oleks juhtunud, aga inimesed muutuvad pidevalt. Ise enda muutumisest on raske aru saada, aga reisides siin saab sellest paremini aru. Kuigi seda ainult siis kui sa ise oled avatud, teed silmad lahti ning ei võitle muutusega. Ma arvan, et Eestis olles oli see minu kõige suurem probleem, et mina muutusin, teised muutusid ning keskkond muutus, aga sisimas ma ei tahtnud seda, sisimas soovisin, et oleksin taas gümnaasiumis, koos kõigi nende suurepäraste inimestega lahedas koolis, kus kõik on tuttav ning turvaline. Ma võitlesin selle muutuse vastu ning sellepärast ma ennast nii nirult tundsingi ning kogu maailm tundus olevat pime ja külm koht. Mina ise olin oma ebaõnnes ning selles ebameeldivas tundes süüdi. Sellepärast ma ei imesta, et inimesed hoidsid minust eemale ning ma jätsin nii mõnegi võimaluse sellisest situatsioonist väljatulemiseks kasutamata.

Siia tulles ma juba kujutasin, ette et kõik läheb hästi ning ütlesin endale, et ma siin enam ei muretse asjade pärast. Seega enne siia tulemist ma lõin omale positiivse pildi siinsest elust ning siis kui siia jõudsin ja isegi kui asjad nii nagu ma tahtsin ei läinud oli/on mul see positiivne suhtumine. Kuna ma otsustasin mitte muretseda kah asjade pärast läksid asjad päris ladusalt. Tagasi mõeldes mõtlen, et tegelikult olid asjad tegelikult päris muret tekitavad kuna me ei osanud midagi ettevõtta ning ei teadnud kust tööd otsida. Selleks ajaks kui me tööle saime oli mul ainult 60 dollarit alles, nii et asjad läksid kokkuvõttes hästi. Tegelikult on just raha ning kogu finantsiline olukord kõige muret ja stressi tekitavad tänapäeva ühiskonnas. Kui ma suudan sellest üle olla, siis ma suudan kõike.

Siiani olen ma tänapäeva ühiskonna vastu olnud, mõeldes selle üle mis maailmas toimub arvates, et inimesed hävitavad ennast ning üksteist lõppkokkuvõtteks. Tegelikult on see väga pessimistlik vaatenurk ning tekitab viha teiste inimeste vastu. Kui nii võtta siis on inimesed üldiselt kaheks jagunenud, ühed kes arvavad, et praegune maailma situatsioon lõppeb maailma lõpuga umbes nagu mina ning teised keda see üldse ei huvita ja arvavad midagi ei saa muuta, parem võtta viimast. Ma arvan, et tõde on kuskil vahepeal. Need esimesed peaksid aru saama, et inimesed tegelikult soovivad head, aga erinevate sündmuste jada on neid pannud tegema seda mida nad tegelikult teevad. Sellised inimesi peaks tegelikult aitama, mitte ainult rahalise toetuse ning riigi programmidega vaid ise tegelikult selleks millegi tegemisega, personaalse abi ning toetusega. Tegelikult pole asi teistes vaid nendes endis, ise midagi ette võtma. Need teised, aga peaksid aru saama, et kõigil asjadel on tagajärjed ning õppima teistest inimestest lugupidama, mitte teiste headust ära kasutama, mitte ahnitsema ning üritada võimu omale saada. Õige võim ja edukus tuleb tänu koostööle ning teiste aitamisele.

Igale asjale on võimalik põhjendusi leida ning see kellel on parem suhtlemise ning väitlemis oskus väljub sellest ”võitjana”. Ma ei taha ennast siin õigustada, aga ma kirjutasin sellest ainult lühidalt, kuna ei osanud ennast väga selgelt kirjateel väljendada. Huvitava märkusena võin siia tuua, et kuna ma olen siiani olnud (tegelikult veel olen) selle esimese vaatenurga pooldaja ja nende teiste inimeste vastu olnud ei oska ma nii öelda, mida nad teisiti peaks tegema. Asjad ei ole must-valged ning inimesed ei ole alati sellised nagu nad väidavad või välja näitavad.

See selleks. Kaupo läks teisipäeval minema, nii et ma olen nüüd siin üksi. Oktoobrist alates oleme põhimõtteliselt kogu aeg koos olnud ning nüüd teda ei ole. Tegelikult ei tundu see asi nii hull, kuna me oleme üldiselt omasid asju teinud. Tema on tahtnud ringi igal pool tõmmata mina rohkem asju rahulikumalt võtta. Üldiselt kõik asjad sujusid, lihtne meil üksteisega kindlasti ei olnud, lihtne on teistest halba rääkida ja mõelda, aga mul on hea meel, et ta minuga selle asja ettevõttis ning kodust siia kaugele tuli. Sai tema kohta teada selle mitme kuu jooksul nii mõndagi, tuli välja, et ta on hoopis teistsugune inimene kui ma arvasin, aga mitte halvem ning arvan, et õppisin temalt palju. Ei hakka teda siin rohkem kiitma, et sellest valesti aru saadaks, sest 8 kuud kellegiga koos veeta ning temast hästi arvata on kohati vist raske arusaada :).

Kuna ma hetkel ei oska oma arvamust enam avaldada, siis ma panen siia lingid huvitavate artiklite kohta.

Andrei Hvostovi üleskutse anda iga lapse eest peres valimistel hääl juurde.
http://www.ekspress.ee/2009/06/04/varia/42000-noor-eesti-peatab-rahvuse-haabumise

Mulle see poliitika asi eriti istu, aga neile keda see huvitab, siis selline üleskutse muudaks palju ning minu arvates paremuse poole. See võib aidata meie iibe probleemiga ning anda suurtele peredele suurem võim, kuna see mõjutaks kõige rohkem koole, tervisesüsteemi ning vaeseid peresid. Kuna minu visioon tuleviku Eestist pole kõige parem, sest oma kultuur meil praktiliselt puudub juba ning varsti pole ka enam Eestlasi kui selliseid, kuna suurtel peredel Eestis on arvatavasti kõige raskem ning need vähesed noored kes meil on lähevad välismaale paremate tingimuste ning tuleviku vaate pärast.

Müüdid tuumaenergeetika kohta.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23711519

Olen ammu juba pooldanud tuumaenergiat, kuna need kes selle vastu on üldiselt vanades asjades kinni ning muutuse vastu või siis võimu ja raha ahned. Aga lugedes seda olen isegi ajast maha jäänud nendes asjades ning asjalood on paremad kui ma arvasin, kuigi kindlasti on selles artiklis selle asjaga natuke üle pingutatud. Eks tuumajaamadel on omad ohud ning tagajärjed võivad olla ettearvamatud, aga ma arvan, et siiani on see üks paremaid lahendusi. Kogu see energeetika lugu tuletab mulle meelde, kui üks inimene rääkis mulle, et maailmas on juba olemas viis kuidas toota energiat praktiliselt mitte millegist, ainult vajab energiat alguses, et tööle hakkaks. See on midagi selle kohta kuidas energiat saab võimendada, kas magnetväljade vms. Ei anna pead siin selle viimase kohta, aga see on kindlasti midagi mida uurida.

Natuke piraatlusest ning ahnusest.
http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=23725233

Ma ei taha sellest väga sügavuti rääkida, kuna tuleb välja, et e-politseiriigi teema on päris tasemel ning riik nuhib ja salvestab inimeste kohta informatsiooni nende enda teadmata rohkem kui keegi arvatagi oskaks. Aga ma ütlen ausalt ära, et mina pooldan piraatlust ning vaba info vahetust. See piirab suurte korporatsioonide ja firmade võimu ning annab teistele ka võimaluse. Ma saan aru, et nii kaotatakse palju raha, aga kas tõesti nad ei teeni juba piisavalt. Tegelikult kunagi pole piisavalt, inimesed pole rahul sellega, mis neil on ja tahavad alati rohkem. Seda artiklit lugedes saab aru, et tänu internetile ja vabale info vahetusele on inimestel võimalik valikut teha ning proovida/katsetada erinevaid asju. Ei ole enam nii, et ainult suured plaadifirmad ”loovad” staare, muusikuid, mitte et nad teeks halba tööd, ei mitte seda, aga nad hindavad ennast üle. Maailmas on palju muusikuid ja vapustavaid talente ning tänu sellele vabadusele on ka neil võimalik oma muusikat suurema kuulajaskonnaga jagada.

Ma olen siin juba pikalt kirjutanud ja mõelnud, peab puhkama ning võib-olla kunagi hiljem, teine kord edasi kirjutama.